Pere tuli üle Eesti kokku, et järgmise aasta küüslaugud mulda saaks. Küüslaugutalu pere väikesed ja suured aitasid nii nagu oskasid. Kes sõitis traktoriga, kes tegi elu esimese pajatäie kosutavat Pilafi. Pere nobenäpud istusid traktori taga ja muudkui istutasid. Isegi talu kass, Vesi, püüdis hoolsasti hiiri ja tõi väsinud töölistele ukse ette kingituse.

Nii mõnusat ja ludinal edenenud istutamist pole enne pererahvas näinud. Ega istutamise töö pole e-mailide saatmine, et töö kaob kui musta auku ja päeva lõpus ei saa tehtud tööd silmaga vaadata ega kevadel näpuga katsuda. Seda tarkust kordab, keegi Loigu seinte vahel igal sügisel.

Siiski tundus tõesti, et see aasta oli kuidagi kergem, eks10 aastaga on midagi õpitud ka, küüned said mulda täpselt õigel ajal. Linnas oldi enne karmi äikesetormi ja järgmise aasta küüslaugud said oma esimese kastmise. Pisikesed küüslaugud jäävad nüüd lumevaipa ootama, et kevadel kasvada jaksaks.